Kaua aega tagasi peeti vulkaane Luciferi intriigideks või mingiks jumalikuks karistuseks, mis langes Maa elanike peale. Eriarvamus selle kohta, mis see on – emake loodus leiab viisi, kuidas meid reaalsusesse tagasi tuua, kui inimkond muutub pimedaks ja uhkusest tulvil. Kuid teadus on andnud vastused kõigile küsimustele ja hajutanud kahtlused. Vulkaanid pole muud kui augud Maa pinnal, mis viivad otse maapinna alla peidetud magmareservuaari. Sõna "vulkaan" pärineb algselt Rooma tulejumala nimest Vulkaan.
Allpool on meie planeedi 10 kõige aktiivsemat vulkaani.
1. Mauna Loa (Hawaii)
Nimi "Mauna Loa" tähendab havai keeles "pikki mägesid". See katab üle 50% saare pindalast ja on maailma suurim aktiivne vulkaan. Alates 1843. aastast on see pursanud 33 korda, viimane purse toimus 1984. aasta märtsis-aprillis. Hawaii suurim asula Hilo on pidevalt katastroofiliste pursete tsoonis. Mauna Loa on nimetatud kümnendi vulkaaniks, mis on üks kuueteistkümnest Rahvusvahelise Vulkanoloogia ja Sisekeemia Assotsiatsiooni tuvastatud vulkaanist.
2. Merapi mägi (Indoneesia)
Merapi mägi, aborigeenide poolt Tulemäeks kutsutud aktiivne vulkaan, on pursanud 68 korda. See asub Kesk-Jaava ja Yogyakarta piiril. Merapi on osa Vaikse ookeani tulerõngast, mis on umbes 4 000 000 aastat vana. Paljud ajaloolased usuvad, et Merapi mägi oli see, mis põhjustas Hindu Matarami kuningriigi allakäigu 1006. aastal. Jaavalased, eriti need, kes kuuluvad vanemasse põlvkonda, usuvad, et vaimude kuningriik asub Merapi mäel. Igal aastal läheb jaava preester mäele ohverdama, et mäevaimu rahustada. 2010. aastal aset leidnud surmavad pursked nõudsid 367 inimelu.
3. Taali vulkaan (Filipiinid)
Taali vulkaan oli kunagi koloss, mis tõusis üle merepinna 5800 m. Rikkalikud pursked viisid selle kõrguse vähenemiseni. Taali ei maksa aga selle väiksuse tõttu alahinnata. Tänapäeval on vulkaani kõrgus vaid umbes 300 m, kuid ohvrite arvu poolest on see tunnistatud üheks ohvriterohkemaks. Üks 1911. aastal toimunud laastavatest pursetest nõudis üle 1400 inimelu. See pälvis ka veidra tiitli, kuna see on maailma ainus vulkaan järves, mille sees on ka järv. See Luzoni saarel asuv aktiivne Peleani tüüpi vulkaan on laavavoogudes pursanud 33 korda. Taal ja tema jalg on populaarne koht, mis meelitab kohale ennekõike ekstreemturiste.
4. Vesuuvi mägi (Itaalia)
Itaalias Napoli lahes asub Vesuuvi vulkaan, mis hävitas Herculaneumi ja Pompei linnad. Vesuuvi sünd oli kahe, Aafrika ja Euraasia tektoonilise plaadi kokkupõrke tagajärg. See on ainus aktiivne vulkaan Mandri-Euroopas ja praegu elab selle potentsiaalselt ohtlikus piirkonnas umbes 6 000 000 inimest. 1841. aastal asutati vulkaanide vaatluskeskus Vesuvian Observatoorium.
5. Yellowstone'i kaldeera (USA)
Yellowstone'i rahvuspargi all olev magmakiht on piisav, et karta superhävitust. Veehoidla mõõtmed on lihtsalt hiiglaslikud – 80 km pikk ja 20 km lai, mis on määratud 2013. aasta maavärinate andmete analüüsiga. Keskmiselt kogeb Yellowstone'i kaldeera aastas 1000–2000 maavärinat. Ameerika Ühendriikide Yellowstone'i vulkaanivaatluskeskuse (USGS) teadlased ei ole leidnud ühtegi konkreetset tõendit sellise tegevuse kohta. Kui aga purse juhtub, hävitab see kaks kolmandikku USA elanikkonnast. Utah' ülikooli teadlased peavad seda "üheks suurimaks pommiks maailmas".
6. Sakurajima (Jaapan)
Sakurajima sõna otseses mõttes jaapani keelest on kirsiõite saar. Sellel kihtvulkaanil on kolm tippu – kita-dak (põhjatipp), naka-dak (kesktipp) ja minami-dak (lõunatipp). Mägi asub Kagoshima lahe osas, mida tuntakse Kinkyu-wanina. Bristoli ülikooli teadlaste sõnul on vulkaan Kyushu saarel kasvav oht. 1914. aasta vulkaanipurse nõudis 60 inimelu ja põletas 3000 maja. Purse tekitas kuni 1000 kraadi Celsiuse järgi püroklastseid hoovusi, mis neelasid kõik, mis nende teel oli.
7. Ulawun (Paapua Uus-Guinea)
1700. aastal avastas maadeavastaja William Dampier Ulawuni vulkaani, mis kerkis veepinnast kõrgemale. Pärast seda on see laavavooludes pursanud 22 korda ja nõudnud tuhandeid inimelusid. Paapua Uus-Guinea Bismarcki saarestiku aktiivseim vulkaan Ulawun on 2334 meetri kõrgune. Seda tuntakse üldiselt Isa vulkaanina, kuna see on kõigist naabervulkaanidest suurim. Ulavun on kantud ka kümnendi vulkaanide nimekirja.
8. Galeras (Kolumbia)
Kõige sagedamini aktiivne vulkaan on Galeras, mägi Colombias. 1993. aastal tappis selle purse grupi turiste ja teadlasi, kes kraatrit uurisid. 2002. aasta purse ajal oli tunda arvukalt värinaid ning 2005. aasta novembris evakueeriti purske tõttu 9400 inimest. Kokku oli 10 tugevat purset, viimane 2010. aastal.
9. Nyiragongo (Kongo Demokraatlik Vabariik)
Virunga rahvuspargis asuv Nyiragongo mägi kattub kahe vana vulkaaniga, Baratu ja Shaeru. Selle oht on teada kogu Aafrikas, kuna vulkaan puhkes laavavooludega 34 korda. 2002. aasta purses põletati sadu inimesi ja umbes 400 000 evakueeriti. Mäe jalamil asub Goma linn, mille elanikke ähvardab surmaoht. Niyragongo mäge nimetatakse Vahemere tuletorniks, kuna see on läbinud pidevaid laavaplahvatusi.
10. Eyjafjallajökull (Island)
Island on vulkaanide poolest maailma rikkaim paik ja Eyjafjallajökull on nende seas kuulsaim. See vulkaan on täielikult kaetud jääkattega. Viimati purskas see laavas 2010. aastal ning segas mitmeks kuuks lennutranspordi graafikut ja marsruuti, mida pole juhtunud pärast Teist maailmasõda. Kuid teadlased leidsid selles purses ka positiivse hetke. Rauasisaldus ookeanivees on tõusnud, aidates säilitada mitmeid eluvorme. Eyjafjallajökullist 25 kilomeetri kaugusel asuv teine jäävulkaan Katla purskab sageli viimase kiiluvees.
