Ajalugu tunneb paljusid riike, mis ühendasid, jagasid ja muutsid nimesid, mõned neist eksisteerisid suhteliselt lühikest aega. Enamik osariike on hiljutiste 90ndatel toimunud sõdade tõttu oma nime või kuju juba muutnud. 20. sajandi jooksul suutsid paljud rahvad tänu vabadussõdadele ja -liikumistele taasühendada.
Näiteks Põhja- ja Lõuna-Vietnam, mis 1976. aastal suutis taas üheks riigiks saada. Siiski on ka riike, mis on üldse lakanud olemast.
1. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL)
NSV Liit on üks võimsamaid riike, mis kunagi eksisteerinud on. See moodustati 22. detsembril 1922 ja asub Euraasia põhjaosas. Oma eksisteerimise viimastel aastatel koosnes NSVL 15 Euroopa ja Aasia riigist, mille eesotsas oli riigi pealinn Moskva. Nõukogude võim oli pindalalt maailmas esikohal ja oli kommunismi leviku keskus.
Suurriik astus külma sõja ajal vastamisi USA-ga, mistõttu elasid teised riigid pulbritünni peal, sest konflikt võis areneda tõeliseks tuumavastaseks vastasseisuks. Sellised riigid nagu Kuuba, Hiina ja Vietnam olid aga nõukogude võimuga sõbralikes suhetes ja said neilt abi. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris ja enamik sellesse kuulunud riike iseseisvus.
2. Jugoslaavia
Jugoslaavia asus Euroopa lõunaosas ja eksisteeris üle poole 20. sajandist. Sinna kuulusid praegused: Horvaatia, Sloveenia ja Serbia, mis said Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemise tulemusena autonoomia. Jugoslaavia moodustati 13. juulil 1918 pärast Esimese maailmasõja lõppu ja sai sellise nime oma geograafilise asukoha ja rahvusliku päritolu tõttu.
Jugoslaaviat tunnustati ametlikult Pariisis toimunud suursaadikute konverentsil. 3. oktoobril 1929 muutis riik aga nime ja sai Jugoslaavia kuningriigiks. Peagi tungisid teljeväed kuningriiki ja kuulutasid selle oma territooriumiks, kuigi Jugoslaavia osutas 1941. ja 1943. aastal osalist vastupanu. Jugoslaavia kuningriik muutis 1946. aastal uuesti oma nime ja kommunistide võimuletulekul sai sellest Föderaalne Rahvavabariik. Sellega liideti Zadari, Istria ja Rijeka territooriumid, mis varem kuulusid Itaaliale.
1963. aastal muutis riik viimast korda oma nime ja sellest sai Jugoslaavia Sotsialistlik Liitvabariik (SFRY). Seoses poliitiliste ja majanduslike kriiside puhkemisega, samuti natsionalismi õitsenguga jagunes riik viieks osaks ning nende vahel puhkes konflikt, mida hiljem nimetati Jugoslaavia sõjaks. Jugoslaavia lagunes lõplikult NATO agressiooni tulemusena selliste iseseisvate riikide vastu nagu Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning vaidlusalune Kosovo territoorium.
3. Rodeesia
Kogu oma eksisteerimise ajal oli Rodeesia tunnustamata riik tänapäeva Zimbabwe territooriumil Lõuna-Aafrikas ja asutati 1965. aastal. Osariigi pealinn oli Salisbury linn, mida praegu nimetatakse Harareks. Riik lakkas eksisteerimast 1979. aastal, nagu kavatses kuninganna Elizabeth II, kui Zimbabwe sai iseseisvaks riigiks.
4. Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (GDR), tuntud ka kui Ida-Saksamaa ja mille NSV Liit okupeeris pärast II maailmasõja lõppu, asutati 1949. aastal külma sõja ajal, kuid pealinn Berliin jagati kaheks pooleks ja Lääne-Berliin. ei kuulu nõukogude jurisdiktsiooni alla... 1948. aastal võtsid Nõukogude võimud Saksa kommunistlikud juhid kontrolli alla 7. oktoobril, aastal, mil SDV tunnustati iseseisva riigina. Ida-Berliinist sai SDV pealinn hetkest, mil Lääne-Berliinist sai Saksamaa Liitvabariigi osa.
Kuni 1989. aastani valitses Ida-Saksamaal Sotsialistlik Partei. Riigi kokkuvarisemise põhjuseks olid sellised tegurid nagu kõrgharitud noorte väljaränne, avatud alternatiivsed valimised, arvukate poliitiliste ja sotsiaalkindlustusstruktuuride loomine jne. Ent pärast mitu aastat kestnud vastasseisu SDV ja FRG vahel ning kommunistliku süsteemi kokkuvarisemist ühinesid need kaks vabariiki pärast Berliini müüri hävitamist lõpuks ja seetõttu lakkas SDV 1990. aastal eksisteerimast.
5. Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia on Kesk-Euroopas asuv riik, mis asutati 28. oktoobril 1918. aastal. Osariiki esindasid kaks slaavi rühma domineerivat vabariiki - Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Pärast natside vägede sissetungi Tšehhoslovakkia territooriumile oli riik aga sunnitud saama aastatel 1939–1945 diviisiks.
Teise maailmasõja ja külma sõja ajal läbis riik palju poliitilisi ja majanduslikke piire ning sai seetõttu palju kannatada. Pärast sametrevolutsiooni otsustas Tšehhoslovakkia 1993. aastal rahumeelselt jaguneda kaheks suveräänseks riigiks, väga domineerivateks vabariikideks - Tšehhiks ja Slovakkiaks.
6. Põhja-Vietnam / Lõuna-Vietnam
1954. aastal jagati Vietnam selliste suurriikide nagu NSV Liit ja USA survel kaheks osariigiks, mille vahelise piiri määras Benh Hai jõgi. Põhja-Vietnami valitsesid kommunistid, kes olid nõukogude ja Hiina egiidi all, Lõuna-Vietnam aga demokraadid, mida valitsesid USA. Mõlemad riigid lakkasid eksisteerimast Vietnami sõja lõpus ja nende ühendamisel 1975. aastal.
7. Lõuna-Araabia Föderatsioon
Lõuna-Araabia Föderatsiooni asutasid 4. aprillil 1962 15 riiki, mis väljusid Briti protektoraadist. Kaks aastat hiljem liitusid liiduga Adeni kolooniad Suurbritannia ja Alaquia ülem-sultanaat. 30. novembril 1967 kuulutati ametiühing välja, kuna sellest said kasu kõik selle liikmed.
8. Tuvani Rahvavabariik
Osaliselt iseseisva riigina tunnustatud Tuvani Rahvavabariik asus endise territooriumil Vene impeeriumi protektoraadi all ja asutati 1921. aastal. Ja enne Venemaa soosingu saamist kuulus riik Hiina Qingi dünastiasse. 14. augustil 1921 asutasid bolševikud RSFSRi abiga Tuva Rahvavabariigi, mis oli kuni 1926. aastani tuntud kui Tannu Tuva ja riigi pealinn nimetati Khem-Beldirist ümber Kyzyliks.
Osariigi nimi viitab nendes paikades asuvate mägede nimedele. Nende tähtsa rolli tõttu sõjas saatis riigi parlament 11. oktoobril 1944 palve, kuid Tuvani Rahvavabariik ei iseseisvunud, vaid läks NSV Liidu koosseisu. Riik annekteeriti ametlikult ja lakkas seetõttu olemast.
Soovitame vaadata:
Informatiivne video suurtest rahvastest, kellel ei vedanud oma riiki:
