Ajalooline rivaalitsemine, majanduslik ebavõrdsus ja vaidlused naaberriikide vahel muudavad nendevahelised piirid ebakindlaks.
11. Iraak / Iraan
Iraagi ja Iraani vahel on üks maailma ohtlikumaid piire, mis algab täpselt Türgi piiril asuvast Shatt Al-Arabi jõest. Kuigi piir määrati kindlaks sadu aastaid tagasi, jätkuvad vaidlused territooriumi (eelkõige jõe kasutamise) üle.
1980. aastal süüdistas Iraak Iraani territooriumi ebaseaduslikus okupeerimises ja tulistas rakette. Kaheksa aastat hiljem, olles kaotanud 1 miljon inimelu, kirjutasid 2 riiki alla ÜRO resolutsioonile. Kuid ka see ei peatanud lahinguid ja rünnakud jätkusid.
10. Pakistan / Afganistan
Pakistani ja Afganistani vahelist piiri nimetatakse "Durandi jooneks" ja see ulatub 1510 km pikkuseks. Piiritülide üle on võidelnud aastaid ning hiljuti on neile vaidlustanud Taliban ja seejärel 2001. aastal Afganistani president. 2003. aastal osalesid mõlema poole sõjalised jõud relvakonfliktis ja pärast 4 aastat alustas Pakistan tõkete ehitamist, et Talibani võitlejad ei saaks piiri ületada.
Oht seisneb selles, et riik ei kontrolli inimeste relvakandmist ning see on toonud kaasa salakaubavedu, mõrvu, röövimisi ja inimrööve. Viimati suleti kaht riiki ühendav kiirtee, see suleti erimeelsuste tõttu ning Pakistan ehitas ka tõkkevärava. Vaidlus lõppes pärast piiritulistamist, milles hukkus 3 ja sai haavata 24 inimest.
9. Hiina / Põhja-Korea
Hiinat ja Põhja-Koread lahutavad kaks jõge – Yalujiang ja Tumangan, samuti Paektu mägi. Piirid on siin halvasti turvatud, paljud inimesed põgenevad Põhja-Koreast. Viimastel aastakümnetel on mõlemad riigid hakanud ehitama piirdeaedu ja müüre.
Algul aitas Kim Jong Ili režiim tõsta Põhja-Koreast pärit illegaalsete migrantide taset Hiinas, mistõttu said probleemiks territoriaalsed vaidlused. Samuti on teateid Põhja-Korea sõduritest, kes ületasid piiri toidu ja raha varastamise eesmärgil, kuna töötajad on madalal tasemel ja saavad väikeseid toiduportsjoneid.
2016. aasta aprillis paigutati piirile umbes 2000 lahinguüksust pärast teateid, et Pyongyang kavandab tuumakatsetusi. Hiina kinnitas, et 3 riigi kodanikku hukkus piiril täielikult, uurimine käib.
8. Colombia / Ecuador
Colombia ja Ecuadori vahelised vaidlused on viimasel ajal teravnenud Colombia mässuliste rühmituse pärast, mida nimetatakse Colombia revolutsiooniliseks relvajõududeks (rahvaarmee või FARC). Colombia valitsus on mitmel korral saatnud Ecuadori territooriumile vägesid rünnata. FARC-i liikmed hõivasid vägivaldselt piiri ääres maad; kasutades miinipildujaid ja miine, sundisid nad tuhandeid põlisrahvaid oma maadelt lahkuma. See rühmitus on vastutav enam kui 200 000 inimese mõrva eest viimase 50 aasta jooksul.
Piirilinnades hukkus 96 inimest 10 000 inimese kohta. Seoses sellega, et Ecuadori president väitis, et Colombia sõjaväel ei olnud luba piiri ületada, süüdistab Colombia valitsus Ecuadori terroristide varjamises. Ecuador on sellest ajast peale võtnud palju meetmeid FARC-i terroristidest vabanemiseks.
7. Niger / Tšaad
Nigeri ja Tšaadi piiril võib näha üht ohvriterohkemat terrorirühmitust Boko Haram. Selle rühma vastu võitlemiseks saatis Tšaad 2000 sõdurit Bosso linna Nigeri poolel. Seoses vägivalla ja vägede saabumisega lahkus linnast 17 000 inimest, 32 sõdurit (2 Tšaadi sõdurit, 30 Nigeri sõdurit ja 55 terroristi) kaotas elu. Kaks riiki on ühisoperatsioone viinud läbi 2015. aasta algusest.
6. Jeemen / Saudi Araabia
Jeemeni ja Saudi Araabia piiril on kõrge vägivalla tase. Mõlemad riigid on olnud konfliktis viimase 65 aasta jooksul. Saudi Araabias on suurenenud relvade salakaubavedu, al-Qaeda terroristid, Etioopiast, Somaaliast ja Jeemenist pärit põgenikud, mis on ajendanud valitsust müüri ehitama. Jeemen on selle ehituse vastu, kuna usub, et see segab kohalikke karjaseid.
Need riigid on ametlikult sõdinud alates märtsist 2015. Sõja algusest saadik on hukkunud umbes 6000 tsiviilisikut ja sõdurit. Vaid ühe päevaga toimus Saudi Araabias 15 130 raketi- ja miinipildujarünnakut.
5. Bangladesh / India
Bangladeshil ja Indial on 4000 km pikkune piir, mis on üks pikimaid maailmas. Piir on keeruline ja segane. Juhtub nii, et Bangladeshi territoorium võib asuda India piiril. Mõnikord ümbritsevad India piirid Bangladeshi. See on tee salakaubaveole Indiast Bangladeshi ja ebaseaduslike migrantide jaoks Bangladeshist Indiasse.
Kõrge migratsioonitaseme tõttu tulistavad India piiriväed ette hoiatamata. Mõnikord on "ebaseaduslikud ületused" raskete piirijoonte tagajärg ja neid üritatakse Bangladeshiga lihtsustada. See silma järgi tulistamise poliitika põhjustas aastatel 2000–2010 1000 surma.
4. Mehhiko / USA
Mehhiko-USA piir ulatub Californiast Texaseni kokku 1989 km ja seal on üks maailma kõrgeimaid ebaseaduslikke piiriületusi. See möödub suurte asulate ja suurema osa asustamata kõrbe lähedalt. Ligikaudu 20 000 piiripatrulli on koondunud tihedalt asustatud linnade lähedusse, jättes mahajäetud alad kaitseta.
See hõlbustab 50 000 inimese läbimist kõrbetes, kus igal aastal sureb sadu inimesi. Eriti ohtlik on El Paso Juarezi piirkond, mis on tuntud oma narkoparunite, narkosmugeldamise, relvade ja piiritaguste inimeste poolest. Politsei ja jõugurühmade vaheliste vägivaldsete kokkupõrgete tõttu on siin hukkunud sadu inimesi. Vägivald on levinud ka Ameerika aladele.
3. Iisrael / Süüria
Arutelu Iisraeli ja Süüria piiri muutmise üle on kestnud juba aastaid. 1920. aastal jagas Suurbritannia nendevahelise piiri nii, et Süüria tõmbus Prantsusmaa poole. Seejärel lülitati Golani kõrgendikud uuesti sisse. Just selle tsooni eest on nad aktiivselt võidelnud peaaegu sada aastat. Tänapäeval on see tsoon mõlema poole vastasseisude kasvulava. Vägivald on pärast kodusõja puhkemist Süürias märkimisväärselt suurenenud.
2. India / Pakistan
India-Pakistani piiri pikkus on 2900 km ja seda valvatakse äärmiselt ohtlikus kohas. See on nii hästi kaitstud, et kosmosest paistavad ainult India poolel olevad kõrgepingeaiad. Jagamine 1947. aastal põhjustas sadu tuhandeid surmajuhtumeid ja sõdu kolmes riigis ning Kashmiri provintsi mägise liustikuala vastu võideldi 25 aastat. Ohvrite arv ulatus 50 000-ni.
1. Lõuna-Korea / Põhja-Korea
Korea demilitariseeritud tsoon (DMZ) on 241-kilomeetrine piir Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Seda ala valvavad tugevalt mõlemalt poolt väed ning see on varustatud ka okastraadi ja aktiivsete miinidega. Korea sõja lõpp ei lõpetanud lõhesid kahe rahva vahel. Nad on vaenunud 60 aastat ega tunnusta üksteise sõltumatust.
Konfliktide tõttu on hukkunud sadu inimesi. DMZ mängib omamoodi puhvri rolli, mis kaitseb osapooli avatud konfliktide eest ja loob nende vahele distantsi. Kõik, kes üritavad piiri ületada, lastakse maha.
Soovitame vaadata:
Video Lõuna- ja Põhja-Korea piirist Hiina TV-st.
