21. sajandi koidikul näitasid Ameerika Ühendriigid end ainsa superriigina. Politoloog Francis Fukuyama kuulutas selle liberaalse demokraatia võidukäiguks ja ajaloo lõpuks.
Maailma jõudude tasakaal on aga muutuvas seisus. USA jääb superriigiks nii kaua, kui see on mõistlikult etteaimatav, kuid teised riigid on seda lõhet vähendamas. Majandusteadlased ennustavad, et Ameerika majanduslik domineerimine mitme aastakümne jooksul selgelt väheneb. Teised riigid võivad proovida võistelda USA-ga sõjalises võimsuses. Selles loendis kaalume 10 riiki, mis võivad 21. sajandil saada maailma suurriikideks.
10. Saudi Araabia
Saudi Araabia on maailma suuruselt 12. riik ja loodusvarade poolest rikkuselt teine. Lähis-Ida kuningriigil on tohutud nafta- ja maagaasivarud, mille väärtus on 34,4 triljonit dollarit.
See loodusvarade rikkus annab nii rahalist kui ka poliitilist kapitali. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) mõjukaima liikmena on saudidel oluline mõju maailma naftavarudele ja -hindadele. Kuna enamik maailma riike sõltub endiselt tugevalt naftast, on see oluline nii kuningriigi sõprade kui ka vaenlaste jaoks.
Viimastel aastatel on Saudi Araabia oma arsenali lisanud märkimisväärse sõjalise võimekuse hinnaga, mis ületab kõiki teisi riike peale Ameerika, Hiina ja Venemaa. 2015. aastal viis Saudi Araabia üheksa Aafrika ja Lähis-Ida riigi koalitsiooni Jeemenis sõtta. See näitas, et saudid olid valmis kasutama oma kasvavat sõjalist jõudu ja et neil oli piisavalt mõju, et veenda mitu liitlast end aitama.
Kuna lääneriikide mõjujõud Lähis-Idas väheneb, on Saudi Araabial võimalus saada piirkonnas domineerivaks jõuks. Sealt edasi võib temast saada maailma suurriik.
9.Iraan
Lähis-Idas võib olla ruumi ühele suurriigile, kuid mitte kahele. Saudi Araabia huvid põrkuvad pidevalt Iraani huvidega, teise suurte ambitsioonidega piirkondliku jõuga. Nii Saudi Araabia kui ka Iraan on islamiriigid. Saudid moodustavad aga suurema osa sunniitide moslemitest ja umbes 90% iraanlastest on šiiidid. Need kaks rühma ja kaks riiki ei saa üldiselt hästi läbi.
Iraan veetis suurema osa 1980. aastatest konfliktides naaberriigi Iraagiga. 2003. aastal, kui USA sissetung Iraaki paiskas riigi kaosesse ja muutis selle piirkondlikuks jõuks, lootis Iraan kasumiga. Iraani valitsus on rahastanud mässuliste rühmitusi ja teinud kõik endast oleneva, et hoida Iraak killustatuna ja destabiliseerituna. Nõrgenenud Iraak teenib Iraani hästi ja otsene eesmärk näib olevat viia Iraagi tohutud naftaväljad Iraani otsese või kaudse kontrolli alla. See suurendab oluliselt Iraani võimu ja mõju nii Lähis-Idas kui ka kogu maailmas.
Vaatamata enam kui 80-miljonilisele hästi haritud elanikkonnale, maailma suuruselt neljandale naftavarudele, arenenud tuumaprogrammile ja üha kõrgtehnoloogilisemaks muutuvale sõjaväele, takistavad USA sanktsioonid endiselt Iraani majandust olulisel määral. IMF-i andmetel võivad nad 2011. aastast Iraani SKT-st maha arvata lausa 15-20%. Kui need sanktsioonid tühistatakse ja majandust ei aheldata, võib Iraanist kiiresti saada suur jõud, millega tuleb arvestada.
8. Nigeeria
Lääne-Aafrika rahvas Nigeeria seisab silmitsi mitme väljakutsega. Seda peetakse laialdaselt üheks kõige korrumpeerunud riigiks, kusjuures Nigeeria printsid on muutunud Interneti-pettuste sünonüümiks. Hinnanguliselt 89 miljonit nigeerlast, enam kui kolmandik kogu elanikkonnast, elab vaesuses ja nende arv kasvab. Teadmiste äravool on suur, kuna arstid ja teised spetsialistid põgenevad riigist, et otsida paremaid võimalusi mujal. Samal ajal ei suutnud valitsus Boko Harami fanaatiliste islamivõitlejate relvastatud mässu maha suruda.
Vaatamata nendele pealtnäha lahendamatutele väljakutsetele on Nigeeria tohutu potentsiaaliga riik ja eeldatavasti ületab kaos, et saada Aafrika võimsaimaks ja mõjukaimaks riigiks. Protsess juba käib. Nigeeria edestas 2014. aastal Lõuna-Aafrikat kontinendi suurima majandusena. Kuigi Lõuna-Aafrika majanduskasv jääb eeldatavasti aeglaseks, prognoositakse Nigeeria sisemajanduse koguprodukti enam kui kahekordseks, 2018. aasta 411 miljardilt dollarilt triljonile 2030. aastaks.
Nigeeria kasvavat majanduslikku jõudu toidab tema niigi märkimisväärselt nõrk tugevus, mis on halvasti määratletud kui võime mõjutada rahvusvahelisi suhteid kultuurilise mõju kaudu. Nigeeria nõrk tugevus seisneb tema suures panuses erinevates rahuvalveoperatsioonides, tema maines demokraatliku riigina ning muusika ja filmide tootmises, mida Aafrikas ja kogu maailmas imetletakse.
Kui Nigeeria suudab astuda samme oma korruptsiooni- ja vaesusprobleemide lahendamiseks, peab selle kiiresti kasvav rahvaarv ja majandus saama tema domineerivaks jõuks Aafrikas.
7. Kanada
21. sajandi jooksul muudavad kliimamuutused maailma tõenäoliselt igaveseks. Halvimal juhul võib see kuulutada meie tuntud tsivilisatsiooni kokkuvarisemist. Isegi optimistlikumate prognooside korral võib see muuta maailmapoliitikat ja jõudude tasakaalu.
Isegi suhteliselt mõõdukas temperatuuritõus järgmise saja aasta jooksul võib potentsiaalselt muuta suure osa Lähis-Idast asustamata, samal ajal kui merepinna tõus võib hävitada mitu saareriiki ja ujutada üle maailma suured rannikulinnad.
Siiski ei jagata kannatusi võrdselt. Maa pindala poolest juba maailma suuruselt teine riik, Kanadas saadaoleva maa hulk suureneb, kuna riigist umbes 125 000 ruutmiili katvad liustikud sulavad nullini.
Lisaks loodusvaradele nagu nafta, mineraalid, väärismetallid ja suur hulk puitu on Kanadas 20% maailma mageveest. Paljud eksperdid usuvad, et 21. sajandi suuremad sõjad peetakse tõenäoliselt kahanevate mageveevarude pärast, mistõttu muutub see nii rikkalike varude nautimiseks üha väärtuslikumaks ressursiks.
6. Jaapan
1945. aasta lõpus oli Jaapan varemetes. Teises maailmasõjas toimunud lüüasaamine laastas peaaegu iga linna ja hukkus ligi 3 miljonit jaapanlast.
Kuid Ameerika Ühendriigid soovisid, et Jaapan oleks idapoolse kommunismi vastu kaitsevarre. Ameerika rahalise abi ja metsikut tööeetikat hindava ühiskonna saabudes tõusis Jaapan peagi jalule. 1980. aastateks kuulus sellele maailma suuruselt teine majandus ja seda reklaamiti kui tärkavat suurriiki.
Jaapani kasv on sellest ajast peale aeglustunud, kuna tema pikaaegne rivaal Hiina möödus neist ja tõusis maailma suuruselt teiseks majanduskeskuseks. Jaapanit ei tohiks aga potentsiaalsest suurriigist täielikult maha kanda.
Sajandi edenedes kogub tõenäoliselt hoogu suur uus võidurelvastumine. Selle asemel, et olla traditsiooniliste armeede, merevägede ja õhujõudude vahel, võitleb ta kosmose viimasel piiril.
Jaapan investeerib palju oma kosmoseprogrammi; seda ei peeta nüüd ainult puhtteaduslikuks ettevõtmiseks, vaid ka rahva jätkuva julgeoleku seisukohalt elulise tähtsusega. Arvestades riigi märkimisväärset majanduslikku mõjuvõimu ja erakordselt kõrget tehnoloogilise võimekuse taset, suudavad vähesed teised riigid konkureerida.
Võimalus potentsiaalselt hävitada, hävitada või hõivata konkureerivatele suurriikidele kuuluvaid satelliite või rünnata maapealseid sihtmärke orbiidilt oleks suur strateegiline eelis. Kontroll avakosmose üle võib osutuda 21. sajandi tulevastele suurriikidele sama oluliseks kui möödunud sajandite suurriikide merejõud.
5. Brasiilia
Koos Venemaa, India ja Hiinaga on nn BRIC-riikide esialgne nelik komplekteerimas Brasiilia. Neile pani nimeks Jim O'Neill Goldman Sachsist 2001. aastal pärast seda, kui tema investeerimispank ennustas, et neist saab 2050. aastaks neli maailma viiest suurimast majandusest.
Sellest ajast alates on neli riiki, kellega Lõuna-Aafrika 2010. aastal ühines, moodustanud lõdva poliitilise liidu, teinud koostööd sellistes küsimustes nagu kaubandus ja tervis ning loonud ühispanga arenguprojektide rahastamiseks üle maailma.
Lõuna-Ameerika hiiglast piirab suur vaesuse tase ja sissetulekute ebavõrdsus; See on eriti silmatorkav, kuna ainult kuue Brasiilia rikkaima inimese rikkus ületab 100 miljonit vaesemat. Brasiilia on aga varustatud tohutu loodusrikkusega. 2008. aastal Rio de Janeiro rannikult avastatud Tupi naftamaardla sisaldab ligikaudu 8 miljardit barrelit. Teine avamere avastus oli veelgi olulisem ja asetaks Brasiilia maailma suurimate naftaeksportijate hulka.
Brasiilias elab ka umbes 30% maailma allesjäänud vihmametsadest ja koos sellega rikkalikke ressursse nagu nikkel, mangaan, vask, boksiit ja puit.
4. India
Ennustuste kohaselt asendab India 2025. aastaks Hiina maailma suurima rahvaarvuga riigina. Kui Hiinat ootab hiljuti tühistatud ühe lapse poliitika tõttu demograafiline viitsütikuga pomm, siis Indias on maailma suurim ja noorim tööjõud.
Selle rahvastikubuumiga on kaasnenud muljetavaldav majanduskasv ja mõned eksperdid usuvad, et India majandus möödub 2050. aastaks Ameerika Ühendriikidest.
India asub läänes Pakistani ja põhjas Hiina vahel ning need riigid pole traditsiooniliselt olnud sõbralikud. Pakistan ja India astusid sõtta 1965. aastal ning 1967. aastal viis piiritüli nad sõjalise konfliktini hiinlastega. Kuid Indial on nüüd piisavalt sõjalist jõudu, et tunda end turvaliselt hoolimata nende võimsate potentsiaalsete vastaste lähedusest.
Sõjaväelastel on umbes sajast lõhkepeast koosnev tuumaarsenal ja võimalus neid maalt, merelt ja õhust välja saata. Kaks lennukikandjat, kolmas ehitatakse, tähendab, et India on üks väheseid riike, mis on võimeline mõjutama märkimisväärset sõjalist kontingendit peaaegu kõikjal maailmas.
India majanduse, sõjalise võimekuse ja noorte kosmoseprogrammi kasvav tugevus on toetatud pehme jõuga. Riigis on miljardeid dollareid rohkem alustavaid ettevõtteid kui kusagil mujal, välja arvatud Ameerika Ühendriigid ja Hiina, ning Bollywoodi filmitööstus toodab rohkem filme ja müüb rohkem pileteid kui Ameerika Hollywood.
3. Venemaa
Venemaa ajalugu on suurepärane näide sellest, kui kiiresti võib suurriik tõusta ja langeda. Teise maailmasõja puhkedes 1939. aastal uskus Briti luure, et Poola on Venemaast tugevam. Vaid paar aastat hiljem mängis Venemaal asuv Nõukogude Liit Natsi-Saksamaa lüüasaamises olulist rolli ja okupeeris suure osa Ida-Euroopast. 1990. aasta alguses ei ennustanud peaaegu keegi kommunistliku suurriigi peatset hävingut, kuid 1992. aastaks Nõukogude Liitu enam ei eksisteerinud.
Pärast tormilist kahte aastakümmet on Venemaa võim taas kasvamas. Venemaa sõjaline eelarve on nii reaalselt kui ka protsendina SKTst üks maailma kõrgemaid. Suur osa Ukrainast, mis kunagi kuulus Nõukogude Liitu, neelati taas. NATO alliansi langusega kardavad sama saatust Balti riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu. Samal ajal tunneb Venemaa end piisavalt enesekindlalt, et anda korraldus teisitimõtlejate lähetamiseks, näiliselt selliste suurriikide nagu Suurbritannia kaitse all, näiliselt kartmata palju kättemaksu.
Venemaa on jätkuvalt väga sõltuv naftast ja tema majandus kannatab korruptsiooni käes. Siiski on see endiselt üks viiest riigist, millel on ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigus, ja Vene karul on endiselt küünised maailma suurimas tuumarelvaarsenalis. Tõenäoliselt suudab Venemaa oma koha 21. sajandi suurriigina tagasi võtta.
2. Hiina
Napoleon Bonaparte nimetas Hiinat kunagi magavaks lõviks; ta hoiatas, et kui ta ärkab, väriseb kogu maailm. Suure osa kahekümnendast sajandist oli Hiina nõrk, lõhestunud ja rahutu, sõdides enda ja oma naabritega. Nüüd, kahekümne esimesel sajandil, on ta lõpuks ärkvel.
Majanduslikult on Hiina juba praegu suurriik. Hiina SKT on üle 12 triljoni dollari suurem ainuüksi USA-s ja ostujõu pariteedi järgi on Aasia suur riik esikohal.
Hiina pangad rahastavad suuri infrastruktuuriprojekte 78 riigis üle maailma. Seda on kirjeldatud kui Hiina vastust Marshalli plaanile ja ajaloo suurimat infrastruktuuriprojekti. See tohutu investeering võimaldab Hiinal pääseda ligi välisturgudele ja ressurssidele, osta liitlasi üle maailma ja potentsiaalselt konkureerida Ameerika Ühendriikidega kui suurriik.
Kuigi Hiina jääb endiselt sõjaliselt USA-st maha, pole vahe enam nii suur kui kunagi varem. James Fannel Genfi julgeolekupoliitika keskusest ennustab, et 2030. aastaks on Hiinal rohkem sõjalaevu kui USA mereväel ja Hiinast saab Aasias domineeriv sõjaline jõud.
1. Euroopa Liit
Ameerika Ühendriikide SKT on 19,4 triljonit dollarit ja nad kulutavad aastas üle 600 miljardi dollari planeedi võimsaimale sõjamasinale. Ükski rahvas ei jõua sellele ligilähedalegi, küll aga saab Euroopa Liidu moodustav rahvaste kogum. Sel põhjusel on tehtud ettepanek liigitada Euroopa Liit superriigiks.
2018. aastal oli ELi SKT 18,8 triljonit, mis on väga lähedane USA-le. Kuigi EL ei loo, vähemalt veel, ühtset armeed, on mõnel selle liikmesriigil märkimisväärne sõjaline võimekus. See hõlmab üle 1,5 miljoni aktiivse sõjaväelase, isegi rohkem kui USA 1,2 miljonit. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania ühisprojekti alusel ehitatud Eurofighter Typhoon on positsioneeritud kui tehnoloogiliselt kõige arenenum lahingulennuk maailmas.
EL-i president Jean-Claude Juncker ütles hiljuti, et on saabunud aeg, mil EL peaks saama ülemaailmseks tegijaks. Siiski tuleb üle vaadata, kas nii paljude rahvaste poliitiline ja majanduslik liit, millel kõigil on erinevad prioriteedid ja huvid, on jätkusuutlik projekt.
Soovitame vaadata:
Videos on viis ajaloo suurimat superjõudu.
