Paljud ajakirjanikud seavad oma elu ohtu, et teatada kodusõjast või looduskatastroofist. Avalikkus tunnistab mõnda maailma riiki ohtlikuks ajakirjanike elule ja heaolule.
CNN-i andmetel kujutavad korrespondentidele suurimat ohtu järgmised riigid:
9. Filipiinid
Ajakirjanike kaitsmise komitee teatas 2017. aasta jaanuarist juulini ühest korrespondendi mõrvast Filipiinidel. Joaquin Briones suri 13. märtsil 2017 tundmatute ründajate rünnaku tagajärjel, kes tulistasid ta surnuks Masbate'i saarel Milagrose väikelinnas. Juhtum tuleb veel lahendada ja uurimine välistab tõenäoliselt võimaluse, et õnnetus oli röövi tagajärg.
Teadaolevalt ähvardati hukkunut korduvalt, kuna ta oli seotud selliste tundlike teemade uurimisega nagu narkokaubandus ja illegaalsed hasartmängud. Ajakirjanike tapmised Filipiinidel panid presidendi meediaohutuse töörühma sihikule nende kaitse. 2015. aastal tapeti riigis 7 korrespondenti.
8. Lõuna-Sudaan
Aafrika mandri ainus esindaja kõige ohtlikumate riikide nimekirjas on Lõuna-Sudaan. Praegused tsiviiltülid riigis seavad kohalike ajakirjanike turvalisuse suuresse ohtu. Juba on teatatud mitmetest surmajuhtumitest. 2015. aastal tapeti riigis 7 reporterit. Lõuna-Sudaani valitsus on olnud otseselt seotud mõne mõrvaga pärast seda, kui selgus, et president Salva Kiir ähvardas 2015. aastal kohalikke ajakirjanikke.
7. Honduras
Teine Ladina-Ameerika riik selles nimekirjas on Honduras. 2017. aasta esimestel kuudel tapeti riigis vaid üks ajakirjanik – Igor Abisai Padilla Chavez. Neli relvastatud ründajat lasid 17. jaanuaril 2017 maha prominentse telereporteri Suyapa linnas. Honduras on kurikuulus ajakirjanikevastaste kuritegude poolest. 2014. aasta augustis suri väljaspool oma kodu teine korrespondent Neri Francisco Soto. Ajakirjanikud on sunnitud töötama hirmuga, eriti need, kes uurivad tundlikke teemasid, nagu korruptsioon või narkokaubandus. 2015. aastal tapeti Hondurases 7 korrespondenti.
6. Jeemen
Jeemenis on praegu laastav kodusõda. Kõik sai alguse relvakonfliktist Saudi Araabia valitsusvägede ja huthide vahel 2015. aasta jaanuaris. Jeemeni kodusõda põhjustas enam kui 16 tuhande inimese surma, kellest enamik olid tsiviilisikud. Samuti kinnitati 2017. aasta jaanuarist juulini kaks ajakirjaniku surma. Tapetud olid Jeemeni televisiooni korrespondent Wael al-Absi ja Takieddin al-Khudhaifi. Mõlemad surid 26. mail 2017 Jeemenis Taizi linnas. 2016. aastal tapeti riigis aga 6 ja 2015. aastal 8 ajakirjanikku.
5. Prantsusmaa
Ainus Euroopa esindaja selles nimekirjas on Prantsusmaa, mis on tunnistatud reporterite jaoks kõige ohtlikumaks riigiks kogu kontinendil. Ajakirjanike kaitsmise komitee andmetel on riigis alates 1992. aastast hukkunud 9 korrespondenti, kes kõik juhtusid 2015. aastal samas õnnetuses. 7. jaanuaril 2015 tungisid kaks relvastatud meest Pariisi satiirilise nädalalehe Charlie Hebdo kontorisse ja avasid tule toimetuse pihta. Selle tagajärjel hukkus 12 inimest, kellest 9 olid ajakirjanikud.
4. Mehhiko
Mehhiko täiendab kõige ohtlikumate riikide nimekirja. Vaatamata asjaolule, et riigis käimasolev sõda ei pälvi piisavat avalikkust, hinnatakse seda hukkunute arvult suuruselt teiseks sõjaliseks konfliktiks pärast kodusõda Süürias. Ainuüksi 2006. aastal suri umbes 23 tuhat inimest. Ajakirjanikke hoitakse pantvangis, nende sihtmärgiks on narkoparunid ja valitsusametnikud. 2017. aastal suri Mehhikos 4 reporterit. Üks neist juhtus 15. mail 2017, kui korrespondent ja nädalalehe Riodoce kaasasutaja Javier Valdez Cardenas lasti maha. 2015. aastal tapeti Mehhikos 8 ajakirjanikku.
3. India
Lõuna-Aasia riik on kurikuulus ajakirjanike, eriti valitsust kritiseerivate ajakirjanike sagedaste arreteerimiste poolest. Lisaks sellele on riik saavutanud maine ka korrespondentidele surmava ohuna. Vaatamata sellele, et 2017. aastal Indias ajakirjanikke ei tapetud, selgub Ajakirjanike Kaitse Komitee protokollist, et alates 1992. aastast on Indias tapetud umbes 40 korrespondenti, 1997. aastal aga 7 ajakirjanikku. Halvim oli 2015. aastal: riigis hukkus 9 reporterit.
2. Süüria
Süüria kodusõjast on saanud viimaste aastate suurim ülemaailmne konflikt. Statistika näitab, et 2017. aasta jaanuarist juulini hukkus üle 5000 tsiviilisiku. See konflikt on muutnud Süüria korrespondentide jaoks üheks ohtlikumaks kohaks. Ajakirjanike kaitsmise komitee andmetel on selle aasta esimeste kuude jooksul Süürias surnud kolm reporterit.
Viimasena tapeti araabia korrespondent Khalid al-Khatib. Ta hukkus 30. juulil 2017 Homsi linna lähedal Islamiriigi armee raketirünnaku käigus. Sama rünnak tõi Süüria sõdurite seas kaasa suuri kaotusi. 2015. aastal tapeti Süürias 10 ajakirjanikku.
1. Iraak
7. juulil 2017 sai Sudad Faris Islamiriigi snaiprilt surmavalt haavata sõjalise operatsiooni käigus Imam Gharbis, väikelinnas, mis asub mõne kilomeetri kaugusel Mosuli linnast Iraagis. Sudad Faris töötas kaameramehena Iraagi telejaamas Salaheddin TV. Samas operatsioonis hukkus teine ajakirjanik, Harb Hazza al-Dulaimi. Kahe intsidendi tõttu kasvas Iraagis hukkunud korrespondentide arv 2017. aastal kuuele.
Need tapmised kinnitavad mainet, mille Iraak on viimastel aastatel ajakirjanikele kõige ohtlikuma riigina üles ehitanud. Halastamatute kuritegude ohvrid on need ajakirjanikud, kes riskivad kõigega, et kajastada meedias käimasolevat sõda Islamiriigi vastu. Hukkunud ajakirjanike arv saavutas haripunkti 2006. aastal, mil USA sissetungil Iraaki hukkus 32 reporterit. 2015. aastal tapeti Iraagis 11 ajakirjanikku.
Ajakirjanike Kaitsekomitee
Tegemist on mittetulundusühinguga, mis on loodud ajakirjanike õiguste ja vabaduste kaitsmiseks kogu maailmas. Komitee on üle kolme aastakümne töötanud selle nimel, et ajakirjanikud oleksid kaitstud.
Elukutse: sõjakorrespondent
Film, mis räägib sellise ameti keerukusest ja keerukusest sõjakorrespondendina:
