Raske uskuda, et mõni riik tarbib rohkem kohvi kui Ameerika, kus Starbucks, Dunkin Donat või MacKafe on igal nurgal. Kohvi tarbimise poolest elaniku kohta on USA aga selles osas vaid keskmine riik.
Ülemaailmne strateegilise turu-uuringute ettevõte Euromonitor on avaldanud maailma juhtivate kohvitarbimise nimekirja ühe kilogrammi teravilja kohta inimese kohta.
Et oleks lihtsam mõista, mida see tähendab, võtsime standardse teraviljakoguse tassi kohta ja järeldasime, mitu tassi iga inimene nendes riikides päevast päeva joob.
Kohvijook ilmus esmakordselt Jeemenis 15. sajandil. Sageli on esimene mõte kohvitraditsioonidest Pariisi kohvikud või Rooma espressobaarid. Ükski neist riikidest aga sellesse tippu ei jõudnud. Niisiis millistes riikides joovad nad kõige rohkem kohvi?? Vaadake ka artiklit 10 üllatavat fakti kohvi kohta.
10. Brasiilia – 4,8 kg teravilja (1,32 tassi päevas)
Brasiilias peetakse kohvi rahvuslikuks joogiks. Lisaks on see riik kohvitootmises maailma liidri positsiooni hoidnud juba üle saja aasta. Seega on täiesti loomulik, et Brasiilia kuulub suurimate kohvitarbijate hulka.
Keskmine brasiillane tarbib umbes 4,38 kg teravilja aastas. Suure kohvitootjana on Brasiilia pühendanud kohviubade kasvatamiseks rohkem maad kui kogu Iisraeli territoorium (2 339 630 hektarit). Brasiilia, kus elab rohkem kui ükski teine selles nimekirjas olev riik, oli kohvi kogutarbimise poolest esimene riik 2 191 596 tonniga aastas. Samuti võite olla huvitatud artiklist 7 põhjust, miks kohv pikendab eluiga.
9. Belgia – 4,9 kg teravilja (1,35 tassi päevas inimese kohta)
Kui mõtleme Belgiale, tulevad esmalt meelde vahvlid ja õlu. Belgial on aga sajanditepikkune sündmusterohke ajalugu, mis on muu hulgas tekitanud rahvas sõltuvuse šokolaadist ja kohvist.
Kunagi üks koloniaalriike rajas Belgia oma kohvivajaduste rahuldamiseks Kongosse ja Rwandasse palju kohviistandusi. Tänapäeval on belglased kõikjal kohvipoodidega ühed kõige varasemad kohvi tarbijad, mis on alati kaasas nende maailmakuulsate vahvlitega – rahvusliku alternatiiviga sõõrikutele.
8. Saksamaa - 5,2 kg teravilja aastas (1,43 tassi päevas inimese kohta)
Kohvi populariseerimine Saksamaal sai alguse 1673. aastal põhjapoolsetes sadamates, kui sinna tekkisid esimesed kohvimajad. Kohvikust sai koht, kuhu kogunesid kohalikud jõukad ja intellektuaalid, et suhelda tassi kuuma kohvi taga.
Isegi kuulsal saksa heliloojal Johann Sebastian Bachil oli suur kohvisõltuvus, ta käis kohvikutes regulaarselt ja koostas isegi humoorika kantaadi, milles ta laulis:
"Kui ma ei suutnud päevas isegi kolme väikest tassi kohvi juua, muutusin nagu tükiks kokkutõmbunud praetud kitseliha."
7. Taani - 5,3 kg teravilja (1,46 tassi päevas inimese kohta)
Kui Põhja-Skandinaavia riike, nagu allpool näete, võib nimetada kohvikuningateks, siis Taani on vastavalt kohviprintsess. Selle kuningriigi keskmine inimene joob iga päev peaaegu poolteist tassi kohvi. Samas on Taanis kohvi hind üks kõrgemaid, nii et selline portsjon maksab taanlastele umbes ühe krooni.
Nagu teisteski Skandinaavia riikides, serveeritakse Taanis kohvi traditsiooniliselt iga toidukorra kõrvale, kookide, küpsiste ja väikeste võileibadega. Samuti on kohv galaõhtute ja vastuvõttude peamine karastusjook. Selle joogi valmistamiseks valmistatakse Taanis isegi spetsiaalseid teekannud nimega "Bodum".
6. Serbia - 5,4 kg teravilja (1,51 tassi päevas inimese kohta)
Serblased on tuntud oma armastuse poolest juua Türgi musta kohvi Türgi mõnuga – pähklitest, puuviljadest, jahust ja tuhksuhkrust valmistatud magusust. Türgi kohvi valmistamine on eriline protsess. Peeneks jahvatatud kohv tuleb kasta väga kuuma vette.
Kui vesi keeb, tuleks türk kohe paariks minutiks põletilt eemaldada. Seda protseduuri korratakse kaks või kolm korda, seejärel valatakse filtreerimata jook tassidesse. Kuigi see võtab palju kauem aega kui tavaline kohv, peab see olema seda väärt, sest serblased eelistavad seda retsepti kõigile teistele.
5. Austria - 5,5 kg teravilja (1,51 tassi päevas inimese kohta)
Austriat tuntakse valsside, klassikaliste heliloojate ja Viini kohvikute sünnikohana. Esimesed kohvimajad avati 1638. aastal ja sellest ajast alates on nad kuulsad ainulaadse atmosfääriga eriliste paikadena. Sageli on neis kohvikutes kohvi kõrvale soolased road või mitmesugused maiustused, näiteks kuulus Linzeri kook.
Austerlastele meeldib neid kohti külastada, mõned teevad seda regulaarselt, et mitte ainult kohvi juua, vaid ka tasuta ajalehti lugeda, mida sealsamas kohvikus jagatakse.
Kui olete Viinis, proovige kindlasti Karsemelange'i (või Imperial Mixi). Seda tehakse nii: kuum kohv valatakse aeglaselt munakollase ja mee segusse ja kaunistatakse kreemja vahuga. Kui te ei pea kaine olema, tellige originaalne jook, millele on lisatud brändit.
4. Sloveenia – 5,1 kg teravilja (1,63 tassi päevas inimese kohta)
Nagu Serbias, pruulitakse ka Sloveenias kohvi kõige sagedamini Türgi retsepti järgi. Siin nimetatakse seda "Turska Kava" ja seda serveeritakse rangelt väikestes tassides, mõnikord koos piima või vahukoorega.
Sloveenia kohvikuid tuntakse paremini kui "kavarana" ja sloveenlased armastavad seda aromaatset jooki jooma tassi või paar. Vaid 2 miljoni elanikuga Sloveenia kohvi kogutarbimine on 9327 tonni aastas.
3. Holland 6,7 kg teravilja (1,63 tassi päevas inimese kohta)
1616. aastal kasvatasid hollandlased esimeste eurooplastena Jeemenist imporditud elusaid kohvipuid. Hiljem sai Hollandist tänu nendele puudele tolleaegse koloniaalsuriname kõrval üks Euroopa suurimaid kohvitarnijaid.
Tänapäeval on Amsterdami kohvikud hästi tuntud kohvi ja marihuaana serveerimise poolest. Kuid ärge arvake, et Hollandis ei joo nad kohvi ilma marihuaanata. Pigem ei suitsetata marihuaanat ilma kohvita. Keskmiselt joovad hollandlased 1,84 tassi päevas.
Kohvi serveeritakse majas "Koffietijd" (ehk kohviajal) tavaliselt koos küpsiste ja kookidega. Muide, kohvikultuur Hollandis on riigi põhja- ja lõunaosas erinev. See on tingitud religioossetest traditsioonidest.
Põhjas elavad traditsiooniliselt protestandid, kes eelistavad juua kohvi ainult ühe küpsisega, väljendades sellega oma tagasihoidlikkust. Lõunas, traditsiooniliselt katoliiklastega asustatud Koffietijdi ajal, serveeritakse reeglina "Flay" - suurt magusat kooki.
2. Norra - 7,2 kg teravilja (1,98 tassi päevas inimese kohta)
Nagu enamikus Euroopa riikides, sai kohv ka Norras 18. sajandi alguses jõukate inimeste seas populaarseks joogiks. Kuigi tollal oli Norra suhteliselt vaene riik, pealegi Taani protektoraadi all, oli kohv seal millegipärast odav ja saavutas kiiresti tohutu populaarsuse.
Tavaliselt joovad norralased musta kohvi hommikusöögiks ja pärast õhtusööki koos magustoiduga. Samuti kutsuvad nad külalisi spetsiaalselt kohvile ja koogile või koogile. Keskmine norralane joob peaaegu 2 tassi kohvi päevas.
Kui kunagi Norrat külastate, proovige kindlasti nn karskit – nõrgalt keedetud kohvist valmistatud kokteili, millele on lisatud kopsakas portsjon viina või kuupaistet. Ärge muretsege, kui see on liiga kange – alkoholi põletamiseks võite alati joogi põlema panna!
1.Soome 7,2 kg teravilja (2,64 tassi päevas inimese kohta)
Kui olete kunagi kohanud soomlast, siis teate, et 2,64 tassi päevas on selle rahvuse esindajate jaoks väga tagasihoidlik hinnang. On tõenäoline, et kui lapsed arvutusest välja jätta, kasvab see näitaja oluliselt.
Kohvi juuakse Soomes üldiselt terve päeva, iga päev.
Erilistel puhkudel pakuvad soomlased Rootsi lauas külmi võileibu, saiu, küpsiseid, kooke ja muidugi lõputu kohvi.
Soomes on populaarne kerge röstiga kohv. See juhtus ajalooliselt – omal ajal hakkasid soomlased oma kodudes rohelisi kohviube röstima. Üllataval kombel juurdus see retsept ja sai rahvuslikuks traditsiooniks. Soomes keedetakse kohvi samamoodi nagu Serbias ja Sloveenias – türgi keeles.
Soovitame vaadata:
Iga riik pruulib oma ainulaadset kohvi erinevate lisandite ja toiduvalmistamistehnikatega.
